Margus Kaasik: Gaas tagab energiasüsteemi töökindluse
Talv seisab ukse ees. Selleks, et ta päris tuppa ei tuleks, peame toad soojad hoidma. Möödunud talv oli pehme, ülemöödunud aga päris krõbe. Kui oleksime pidanud 2024. aasta jaanuaris kogu soojuse võtma ainult elektrist, jäänuks nii Eestis kui laiemalt piirkonnas osa kodusid külmaks ja pimedaks – olemasolevast tootmisvõimsusest ei oleks piisanud. Gaas tagas energiasüsteemi töökindluse.
Margus Kaasik, Elengeri juhatuse esimees
Kütteperioodil vajab taastuvenergeetika nii täna kui ka homme endiselt gaasi tuge. Kõige külmematel päevadel tuleb ligikaudu pool Eesti vajaminevast energiast gaasist. Gaas on see puhver, mis hoiab süsteemi toimimas siis, kui ilm tingimusi ei soosi.
Gaasituru areng on viimase kümnendi jooksul sektorit põhjalikult muutnud. Kui varem sõltus Euroopa peamiselt imporditud maagaasist, siis nüüd liigub fookus üha enam kodumaisele tootmisele ja taastuvatele allikatele. Maagaas muutub samm-sammult imporditavast fossiilkütusest kohalikuks taastuvaks kütuseks. See üleminek on juba alanud, eelkõige transpordisektoris, kus biometaan on esimene etapp.
Juhitav energia jääb vältimatuks
Ainult tuul ja päike ei suuda tagada stabiilset elektrivarustust ega tuua alla tipuhindu. Olulise osa ajast ei ole tuult ega päikest piisavalt. Need tühimikud tuleb millegagi täita ning kõige realistlikum lahendus on täna gaas.
Kliimakindla majanduse eelnõu seab konkreetsed eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Nende eesmärkide eeldus on, et Eestis ehitatakse juurde gaasijaamu ja nende võimsus ulatub 2030. aastaks 750 megavatini. See on selge signaal: juhitav võimsus ei kao, vaid muutub senisest määravamaks.
Gaas on energiasektori aku. Kui on vaja energiat, saame selle gaasist kätte praktiliselt hetkega. See ongi juhitava energia suurim väärtus – paindlikkus ja kindlus. Tehnoloogiline areng liigub suunas, kus juhitavat võimsust hinnatakse üha enam. Võib tulla olukordi, kus päikese ja tuule ülejäägi tundidel on elekter väga odav, kuid süsteem peab toime tulema ka tundidel, kui tootmist peaaegu ei ole. Seda rolli täidab gaas.
Kui soovime CO₂-heidet päriselt vähendada, tuleb panustada lahendustesse, mis tõesti toimivad, mitte nendesse, mis lihtsalt hästi kõlavad. Eesti “roheenergia” on täna suuresti harvesteri näoga – põletame Eestis ära ja ekspordime põletamiseks rohkem puitu, kui metsad suudavad süsinikku siduda. Süsteem soosib ebaloogiliselt süsiniku õhkupaiskamist, mitte sidumist. See on vastuolu, millest üksi ilusate loosungitega üle ei saa.
Biometaan ja tulevikus ka vesinik on seevastu tehnoloogiad, mis pakuvad reaalseid lahendusi. Biometaanil on juba praegu väga hea süsinikujalajälg, vesinik lisandub sellele samm-sammult. Riigi tugi peaks minema eelkõige lahendustele, millel on mõõdetav ja pikaajaline kliimamõju, mitte lühiajalistele kampaaniatele.
Maagaas muutub taastuvaks rohegaasiks
Biometaan ehk rohegaas hakkab Eesti energiapildis üha suuremat rolli mängima. Kui siiani oleme rääkinud maagaasist kui taastuvenergia parimast partnerist, siis viimastel aastatel on toimunud gaasi enda rohepööre. Eestis lehmasõnnikust ja biojäätmetest toodetud taastuvgaasi tootmismaht ulatub juba 300 gigavatt-tunnini aastas, mis moodustab ligikaudu kümnendiku Eesti gaasitarbimisest. Veel mõned aastad tagasi oleks selline tase tundunud kauge eesmärk.
Eestis on biometaani tootmisse ja jaotusse investeeritud üle 150 miljoni euro. Biometaanijaamad asuvad hajutatult üle Eesti, turule on tulnud ja lähiajal on veel tulemas mitu uut kohalikku tootjat. Kevadel valmib investeerimisettevõtte Infortar vedamisel Pärnumaal Halingas Eesti üks suuremaid, 15 miljonit maksev rohegaasijaam. Samaaegselt tootmisega areneb ka infrastruktuur – AS Gaasivõrk on ehitanud üle Eesti kaheksa biometaani sisestuspunkti.
Eestis toodetava rohegaasi kvaliteet ja kütteväärtus on samaväärne Ameerikast ja Norrast laevadel toodud veeldatud maagaasiga. Positiivne erinevus seisneb selles, et tegemist on kodumaise ja taastuva kütusega. Kuna klientide huvi on suur, saab täiendavalt biometaani juurde osta piiri tagant.
Rohegaas aitab tööstusel, transpordi- ja küttesektoril täita kliimaeesmärke ning lahendab mitu ülesannet korraga: piimafarmid saavad maal lahti sõnnikust ja vastu tõhusa väetise digestaadi näol ning linnad puhtama õhtu, kuna ühistransporti liigutab puhas gaas. Rohegaas on jõudnud ka meretransporti vähendades sellega oluliselt vedajate keskkonnajälge. Sel suvel alustas Elenger Tallinki uusima laeva MyStar varustamist bio-LNG kütusega, eesmärk on mõlemad Helsingi liini kiirlaevad täielikult bio-LNG kasutamisele üle viia.
Biometaani areng on üks väheseid rohepöörde edulugusid, mis on sündinud mitte kampaaniate, vaid majandusliku loogika toel. Transpordisektor on Eestis selle hea näide – biometaan on seal kanda kinnitanud turupõhiselt ja reaalse kliimamõjuga. Lisaks linnasisesele transpordile võiks kaaluda ka linnadevahelise ühistranspordi üleviimist biometaanile ning edasi kogu raskeveonduses importdiisli asendamist kohaliku kütusega.
Lähiaastatel võib biometaani osakaal kasvada 20 protsendini ning pikemas plaanis isegi 30 protsendini gaasi kogutarbimisest. Mida rohkem asendame imporditud fossiilse metaani kodumaise biometaaniga, seda suurem on kasu nii majandusele kui ka keskkonnale.
Gaasihind on stabiliseerunud ja väljavaade on soodne
Gaasiturg, mis mõne aasta eest koges šokitasemel hinnatõusu, on nüüdseks normaliseerunud ja stabiilne, hinnad on langenud tagasi ligikaudu sõjaeelse, 2021. aasta suve tasemele. Kui eelmisel talvel maksis Euroopa turul megavatt-tund maagaasi keskmiselt umbes 44 eurot, siis sel sügisel on hind olnud ligikaudu 32 euro juures. Hinnakõikumised on väikesed ja suuremaid hüppeid ei ole ette näha. Suur roll on siin Ameerika Ühendriikide veeldatud maagaasil (LNG), mille ekspordivõimekus on Euroopa jaoks olnud päästerõngas – ilma USA LNG-ta oleks Euroopa energiašoki mõju olnud kordades valusam.
Rahvusvahelised analüüsid ennustavad, et gaasi hind võib 2027. aastaks langeda isegi alla 20 euro megavatt-tunni kohta. See tähendaks naasmist normaalsele hinnatasemele, mis toetab nii tööstust kui ka kodutarbijaid.
Seega olukorras, kus Eesti energiamajandus liigub taastuvate allikate suunas, tagavad just maagaas ja kohalik biometaan meie energiasüsteemi töökindluse ja taskukohase hinna. Kui päike ei paista ja tuul ei puhu, on gaas see, mis hoiab tuled põlemas ja toad soojana.
Elenger Grupi juhatuse esimehe Margus Kaasiku arvamuslugu ilmus Postimehe portaalis 27.12.2025
Loe lähemalt maagaasi omaduste ja keskkonnanäitajate kohta SIIN.
