Elektrituru ülevaade 4. kvartal 2025
Elektrihinnad langesid detsembris pärast oktoobri–novembri tõusu
Ilmastikutingimuste kõikumised kujundasid kvartali hinnamustrit
Joonis 1. 2024–2025 kuude keskmised elektri börsihinnad
Oktoobris ja novembris tõusid elektrihinnad kogu piirkonnas, samas kui detsembris hinnad langesid aastases võrdluses kõikidel turgudel. Soomes kujunes kvartali keskmiseks hinnaks 44,3 EUR/MWh, mis on 2,71 EUR/MWh kõrgem kui 2024. aastal. Balti riikides jäid hinnad vahemikku 86–100 EUR/MWh, võrreldes 86–90 EUR/MWh-ga 2024. aastal.
Ilmastikutingimused ja tuuleelektri tootmine kujundasid peamiselt seda hinnadünaamikat. Oktoobris ja novembris olid õhutemperatuurid pikaajalise keskmise lähedal, kuid tuulekiirused kogu Läänemere piirkonnas jäid alla keskmise. Novembris jäid tuulekiirused Leedus viimase 20 aasta ühele madalamale tasemel. Vähenenud tuuletootmine tõstis Balti riikides hindu mõlemal kuul, kusjuures Lätis ja Leedus ulatusid keskmised hinnad 105–111 EUR/MWh-ni.
Joonis 2. Kuu keskmine õhutemperatuur Eestis
Joonis 3. Kuu keskmine tuulekiirus Eestis
Detsember tõi pöörde. Ebatavaliselt soojad temperatuurid nii Soomes kui ka Balti riikides vähendasid oluliselt küttevajadust ning tuulekiirused taastusid normaalsele või isegi üle keskmise tasemele. Need soodsad tingimused viisid hinnad aastases võrdluses alla kõikidel turgudel: Eestis langes hind 73,67 EUR/MWh-ni ja Soomes 36,01 EUR/MWh-ni, seda hoolimata Põhjamaade süsteemihinna kõrgemast tasemest.
Oktoobris vähenes Balti turu impordi võimekus
Balti tasakaalustusturu ebapiisava reservvõimsuse tõttu oli 20.–30. oktoobrini Soome–Eesti elektriühenduse läbilaskevõime vähendatud 220 MW võrra ning NordBalti (Lõuna-Rootsi–Leedu) ühenduse läbilaskevõime 262 MW võrra. Lisaks piiras NordBalti iga-aastane hooldus oktoobris veelgi Põhjamaade elektrivoo jõudmist Balti piirkonda.
Need ajutised piirangud võimendasid Balti riikides alla keskmise jäänud tuuleolude mõju, piirates ligipääsu soodsamale Põhjamaade elektrile ajal, mil kohalik tootmine oli juba vähenenud. Võimsuspiirangud avaldasid täiendavat hinnatõususurvet kogu Baltikumis, eriti Lätis ja Leedus, kus kuu keskmine hind ulatus 105 EUR/MWh-ni.
Eesti–Läti võimsuspiirang tekitas piirkondlikku hinnavahet
Joonis 4. Eesti → Läti ühenduse läbilaskevõime ja kommertsvood
Kogu neljanda kvartali vältel kestnud Eesti–Läti elektriühenduse rekonstrueerimistööd tekitasid püsiva võimsuspiirangu, mis vähendas elektrivoolu Põhjamaadest läbi Eesti Lätti ja Leetu. See pudelikael hoidis Eesti hinnad järjepidevalt madalamal kui naaberriikides, kusjuures Eesti keskmine hind jäi enamasti 10–15 EUR/MWh võrra alla Läti ja Leedu tasemele.
Mõju oli kõige selgem oktoobris ja novembris, mil Balti riikide madal tuuletootmine langes kokku piiratud ligipääsuga odavamatele Põhjamaade importidele. Sel perioodil ulatusid Läti ja Leedu keskmised hinnad 105–111 EUR/MWh-ni, samas kui Eestis kaubeldi tasemetel 90–96 EUR/MWh. Ka detsembris, mil soodsad ilmastikuolud parandasid üldist turuolukorda, säilis infrastruktuuripiirangutest tulenev hinnavahe: Eestis 73,67 EUR/MWh võrreldes Läti ja Leedu 83,94 EUR/MWh-ga.
Elektrituru väljavaade 1. kvartalis: külm algus paneb süsteemi vastupidavuse proovile
Jaanuar algas Soomes ja Balti riikides külma ilmaga, kus temperatuurid jäid alla pikaajalise keskmise, suurendades oluliselt elektrinõudlust. Samal ajal on tuulekiirused püsinud veidi alla normaalse taseme. Nende tegurite koosmõjul on Balti hinnad tõusnud enamikul päevadel üle 100 EUR/MWh, mõnel päeval isegi üle 200 EUR/MWh. Jaanuari alguses toimunud Auvere elektrijaama planeerimata seiskumine avaldas hindadele täiendavat tõususurvet.
Ülejäänud esimese kvartali väljavaade sõltub suuresti ilmastikust. Kui külmad temperatuurid püsivad koos madala tuuletootmisega, võivad hinnad jääda kõrgele tasemele. Olukord erineb siiski 2025. aasta veebruarist. Eelmisel talvel mõjutasid hindu Estlink 2 rike ja madalad tuuleolud, mis viisid Eestis veebruari keskmise hinna 151,85 EUR/MWh-ni, kuid samal ajal olid temperatuurid üle keskmise, vähendades nõudlust. Käesoleval aastal on Estlink 2 töös, mis aitab hindu leevendada, kuid külmem ilm suurendab küttevajadust. Nende vastassuunaliste tegurite koosmõju määrab, kas hinnad võivad jõuda sarnaste tippudeni.
Soome peaks püsima fundamentaalselt tugevas positsioonis, kuna kõik tuumareaktorid peaksid kogu esimese kvartali vältel töötama täisvõimsusel. Eesti–Läti elektriühendus jääb kogu aasta jooksul piiratud läbilaskevõimega tööle, mis tõenäoliselt hoiab hinnavahe Eesti (madalam) ja Läti/Leedu (kõrgem) vahel püsivana.
