Margus Kaasik: Külm jaanuar tuletas meelde, miks juhitavat energiat on vaja

Külm jaanuar 2026 on läbi. Kui eelmise aasta jaanuari keskmine õhutemperatuur jäi ligikaudu +1 °C juurde, siis tänavu oli keskmine umbes 8 kraadi madalam. Ka pikaajalise keskmisega võrreldes (umbes -3 °C) oli ilm selgelt külmem. See ei tähenda siiski, et tegu oleks millegi enneolematu või „erakorralisega” – Eesti kliimas on sarnaseid külmi jaanuare olnud varemgi, sealhulgas üsna sarnane olukord vaid paar aastat tagasi. Ning nagu siis, nii ka nüüd näitas jaanuar, et meie energiasüsteemis on juhitavat võimsust vaja.

Margus Kaasik 

Talvekülm saabus ootamatult

Tänavuse talve tegi keerulisemaks eelkõige ootuste ja tegelikkuse lahknevus. Veel detsembris viitasid Euroopa kliimateenistuse prognoosid pigem keskmisest soojemale 2026. aasta esimesele kvartalile ning ka detsember ise oli meil pehme. Aastavahetusega jõudsime aga väga kiiresti oluliselt külmemasse ilma. Nii järsk pööre mõjutab alati nii tarbijate käitumist kui ka kogu energiasüsteemi planeerimist: varud, logistika ja turupositsioonid peavad kohanema päevade, mitte kuudega.

Mis jaanuaris juhtus, on füüsikaliselt lihtne: külmaga kasvab soojusvajadus ja seetõttu kasvab energia tarbimine. Soomes ja Baltikumis kokku tarbiti jaanuaris gaasi 8,2 TWh – võrreldes eelmise aasta jaanuariga ligikaudu 3 TWh rohkem. See on suurusjärgus kolme suure LNG-laeva (cargo) jagu täiendavat gaasinõudlust.

Eestis kasvas samal ajal märgatavalt ka elektri tarbimine: ligikaudu 22% võrreldes eelmise aasta jaanuariga. Elektrit tarbiti ligi 960 GWh ning tipuvõimsus oli umbes 1600 MW. See ei ole üllatav, sest arvestatav osa Eesti küttevajadusest kaetakse elektriga – olgu selleks soojuspumbad, elektriradiaatorid või muu elektriline küte. Külmadel tundidel loebki eelkõige tipu katmise võimekus.

Gaasitarbimine ületas viimaste aastate rekordid

Gaasitarbimine Eestis oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes umbes 55% suurem ning jõudis viimaste aastate rekordtaseme lähedale. Teistes Balti riikides ja Soomes oli gaasitarbimine rekordtasemel ning kasvud olid veelgi suuremad, sest seal kasutatakse arvestatavat osa gaasist ka elektri tootmiseks. Eestis ulatus gaasi tipuvõimsus 1612 MW-ni –samasse suurusjärku elektrisüsteemi tipuga. See kõrvutus on oluline: külma ilma korral on gaas ja elekter mõlemad kriitilised. Kui tiputundidel ei jätku juhitavat võimsust ega paindlikkust, muutub hind kiiresti kõrgeks ja süsteemi töökindlus pingestub.

Nõudluse kasv kandus paratamatult edasi hindadesse. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrihind oli jaanuaris 154 eurot megavatt-tunni kohta, samal ajal kui aasta varem oli see 92 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnakasv oli seega ligikaudu 67%. Elektrituru loogika on karm, aga selge: hinna määrab viimane vajalik tootmis- või impordimegavatt-tund. Külma ilmaga suureneb tarbimine, samal ajal on taastuvtoodang (eriti päike) sesoonselt madal ning piirkondlikud ülekandevõimsused ja tootmisportfellid saavad kiiresti piiravaks.

Hinnasurve ei jäänud tulemata ka gaasiturule. Gaasi puhul on meie jaoks kaks keskset hinnakomponenti: TTF (Euroopa gaasihinna põhiindeks) ning kohaliku turu hinnapreemia. Külm ilm Euroopas tõstis ka TTF-i: kui aastavahetusel oli TTF-i spot-hind umbes 27 eurot megavatt-tunni kohta, siis jaanuari lõpuks oli see jõudnud ligikaudu 40 eurot megavatt-tunni kohta. Kohaliku turu vaates kallines ka hinnapreemia. Kui varasematel soojematel talvedel tasakaalustas Baltikumi gaasituru sageli gaasi ekspordihind Poolasse, siis külmemates tingimustes teeb seda üha enam impordihind Poolast. See tähendab, et turu piirhind nihkub ning piirkondlik hinnavahe suureneb.

Külm talv näitas taas, et energiasüsteemis on vaja juhitavat võimsust

Milline on hinnavaade edasi? Lühivaates sõltub palju ilmast kuni talve lõpuni. Kui külmad jätkuvad, püsib hinnasurve nii elektril kui gaasil ning hinnad võivad kevadeni püsida kõrged või isegi edasi kasvada. Pikemas vaates on gaasi hinnatrend viimastel aastatel olnud langev ning veel hiljuti oli põhjust eeldada, et suveks võiks TTF langeda üsna madalale tasemele (suurusjärgus 25 €/MWh).

Praegu paistab aga tõenäolisem, et Euroopa gaasimahutid saavad sel talvel keskmisest tühjemaks. See tähendab, et nõudlus püsib kõrge ka suvel, kuna mahuteid tuleb uuesti täita. Sellises olukorras on ootuspärane, et suvine TTF ei pruugi vajuda nii madalale, nagu varem arvati.

Selle talve õppetund on laiem kui üks kuu hinnakõikumisi. Meie energiasüsteemis on juhitavat võimsust vaja – võimsust, mis on kättesaadav just siis, kui on külm, pime ja tuulevaikne. Samuti on ilmne, et gaas on ainus kütus, mida on võimalik külmaks talveks piisavas koguses salvestada ja kiiresti kasutusele võtta. Gaas hoiab meid soojas ja valges – ka neid, kelle koduni gaasitoru ei ulatu, sest gaasi roll ei piirdu ainult otsese kütmisega. Gaas toetab süsteemi tiputundidel, aitab tagada varustuskindlust ning on paindlik partner taastuvenergiale, kui ilm ja tarbimine kõiguvad.

Elenger Grupi juhatuse esimehe Margus Kaasiku arvamuslugu ilmus ERR-i portaalis 02.02.2026

Loe lähemalt maagaasi omaduste ja keskkonnanäitajate kohta SIIN.