Elektrituru ülevaade 2. kvartal 2026
Balti riikide elektrihinnad tõusid, kuid Eesti jäi soodsamaks
- Soome ja Balti riikide hinnad ühtlustusid aprillis
- Mais ja juunis tõusid Balti riikide elektrihinnad, enim Lätis ja Leedus
- III kvartali väljavaade: suvi on rahulik, kuid septembris kasvavad hinnariski tegurid
Joonis 1. Elektri kuu keskmised spot-hinnad aastatel 2024–2026
Soome ja Balti riikide hinnad ühtlustusid aprillis
Pärast heitlikku talve kujunes aprill kvartali kõige stabiilsemaks kuuks. Soome ja Balti riikide elektrihinnad ühtlustusid ning püsisid kitsas hinnavahemikus: Soome keskmine spot-hind oli 49,5 EUR/MWh, Eestis 54,4 EUR/MWh, Lätis 57,4 EUR/MWh ning Leedus 58,2 EUR/MWh. Soome hinnad tõusid märtsi väga madalalt tasemelt (27,8 EUR/MWh), samas kui Balti riikides hinnad langesid.
Balti riikide hinnalangust toetas mitu tegurit. Tuuleolud olid kogu Baltikumis pikaajalisest keskmisest soodsamad, samal ajal kui Soomes püsisid need tavapärasel tasemel. Päikeseenergia tootmine jätkas kasvu ning panustas elektritootmisse rohkem kui varasematel aastatel. Suurim muutus toimus Lätis, kus alates eelmise aasta kevadest lisandunud päikeseenergia tootmisvõimsused suurendasid märgatavalt toodangut.
Joonis 2. Läti päikeseenergia tootmise kuu keskmised mahud
Samuti taastusid Läti jõevoolupõhiste hüdroelektrijaamade tootmismahud tavapärasele tasemele pärast erakordselt nõrka 2025. aastat, suurendades kohaliku madala kuluga elektritootmise osakaalu. Soomes suunati osa tuumaenergia tootmisvõimsusest aprillis korralisse hooldusse, mis vähendas piirkondlikku elektri ülejääki ja aitas Soome hinnad taas Balti riikide tasemele lähemale viia.
Mais ja juunis tõusid Balti riikide elektrihinnad, eestvedajateks Läti ja Leedu
Mais ja juunis tõusid elektrihinnad Baltikumis järjepidevalt, kuid hinnakasv ei olnud piirkonnas ühtlane. Kõige rohkem kallines elekter Lätis ja Leedus, kus hinnad ulatusid mais ligikaudu 82 EUR/MWh-ni ning juunis 92–94 EUR/MWh-ni. Eestis jäi tõus tagasihoidlikumaks – hinnad olid vastavalt 60 ja 64 EUR/MWh –, samas kui Soome säilitas piirkonna odavaima hinnataseme.
Selle tulemusena suurenes Eesti ja Läti hinnavahe kvartali jooksul märgatavalt: aprillis oli see vaid mõni euro MWh kohta, mais ligikaudu 22 EUR/MWh ning juunis juba ligi 28 EUR/MWh. Kvartali keskmisena jäi Eesti hinnatase võrreldes eelmise aastaga peaaegu muutumatuks, samas kui Lätis ja Leedus oli keskmine hind ligikaudu 15 EUR/MWh kõrgem.
Joonis 3. Põhjamaade hüdroenergia bilanss
Hinnatõusu kogu piirkonnas mõjutasid kaks peamist arengut. Esiteks vähenes tuuleenergia tootmine Baltikumis, mis kahandas kohalikku elektripakkumist. Teiseks oli laiem Euroopa elektriturg võrreldes aasta varasemaga märkimisväärselt kallim. Põhjamaade madalad hüdroreservide tasemed ning kõrgemad kütusehinnad, eriti TTF maagaasi hind, tõstsid nii Põhjamaade süsteemihinna kui ka Mandri-Euroopa elektrihinnad oluliselt kõrgemale kui 2025. aastal.
See mõjutab Baltikumi otseselt, kuna Leedu on NordBalt merekaabli kaudu ühendatud Lõuna-Rootsiga ning Rootsi hinnapiirkonna SE4 hind kujundab suurel määral imporditava elektri maksumust. SE4 piirkonna keskmine hind oli mais ja juunis ligikaudu 87–95 EUR/MWh, võrreldes 37–55 EUR/MWh-ga aasta varem.
Päikeseenergia tootmine püsis küll kõrgel tasemel ning hoidis keskpäevaseid hindu madalana, kuid suure osa päevast sõltus piirkond kallimast imporditavast elektrienergiast.
Ebaühtlase hinnatõusu üks peamisi põhjuseid oli Eesti–Läti elektriühendus. Ülekandevõimsus sellel ühendusel oli piiratud ning süsteemihaldurid reserveerivad märkimisväärse osa võimsusest tasakaalustamisreservide jaoks, jättes kaubanduslikeks elektrivoogudeks suhteliselt vähe mahtu.
Kuna elektrivood liiguvad valdavalt lõuna suunas, kasutati Eesti–Läti ühenduse piiratud võimsust sageli täielikult ära. Selle tulemusena püsis Eesti hinnatase lähedal Soome madalatele hindadele, samal ajal kui Läti ja Leedu pidid puudujääki katma kallimate impordivoogudega Rootsist. Aprillis oli ühenduspiirangu mõju märksa väiksem, kuna tugev kohalik tootmine – sealhulgas taastunud hüdroenergia toodang Lätis – vähendas vajadust importida elektrit läbi selle kitsaskoha.
III kvartali väljavaade: suvi on rahulik, kuid septembris suurenevad riskid
Eeldame, et juuli ja august kujunevad hinnatasemelt mõõdukamaks. Suvekuudel on elektrinõudlus hooajaliselt madal ning Soome tuumaelektrijaamade tootmisvõimsuse kättesaadavus peaks olema hea, mis toetab madalamaid hindu.
September võib seevastu tuua tugevama hinnasurve. Ilmade jahenedes hakkab elektrinõudlus taastuma ning ligikaudu 40% Soome tuumaenergia tootmisvõimsusest on kavandatud hooldusse, sealhulgas Olkiluoto 3 reaktori iga-aastane hoolduspaus. See vähendab Baltikumi jaoks olulise madala kuluga Soome elektri kättesaadavust ning suurendab kvartali lõpu poole hinnatõusu survet.
Prognoosime, et Eesti ja Läti vaheline hinnavahe püsib kogu III kvartali jooksul. Seni kuni Eesti–Läti ühendus jääb piiratud läbilaskevõimega ning elektrivood liiguvad peamiselt lõuna suunas, jääb Eesti tõenäoliselt odavamaks hinnapiirkonnaks kui Läti ja Leedu.
Nagu tavapäraselt, on tuule- ja päikeseenergia tootmismahud peamised hinnakõikumisi mõjutavad tegurid. Tavapärasest tuulisem või sademeterohkem suvi Põhjamaades võiks hinnapilti pehmendada. Teiseks oluliseks määramatuse allikaks on maagaasi hind. Kuna USA–Iraani kriisiga seotud pinged ei ole täielikult lahenenud, kanduks võimalik TTF gaasihinna uus tõus kiiresti edasi nii Põhjamaade kui ka Mandri-Euroopa elektriturgudele, kust Baltikum elektrit impordib, ning avaldaks täiendavat survet piirkondlikele elektrihindadele.
