Gaasituru ülevaade 2. kvartal 2026

Geopoliitilised pinged kujundavad II kvartali gaasiturgu

• Geopoliitilised riskid varjutavad gaasihoidlate täitmisperioodi
• Euroopa gaasihoidlad: aeglane ja struktuurilt keeruline täitmisperiood
• Konkurents LNG-lastide pärast tiheneb
• III kvartali väljavaade: täitmisperiood jõuab kriitilisse faasi uue konfliktiohu tingimustes

 

Geopoliitilised riskid varjutavad gaasihoidlate täitmisperioodi

Aasta teine kvartal algas esimese kvartali sündmuste varjus. Turge mõjutasid jätkuvalt USA ja Iisraeli konflikt Iraaniga, Hormuzi väina sulgemine ning rünnak Katari Ras Laffani LNG-kompleksile, mille tagajärjel langes rivist välja hinnanguliselt 17% Katari LNG tootmisvõimsusest eeldatavalt 3–5 aastaks.

Kui esimest kvartalit iseloomustas turu reaktsioon esialgsele šokile, siis teises kvartalis keskenduti konflikti pikaajaliste mõjude hindamisele. Turu jaoks osutus kõige keerulisemaks olukord, kus relvarahud vaheldusid rikkumiste ja uute eskalatsioonidega. Sama muster jätkub ka käesoleva raporti koostamise ajal.

Pakistan vahendas esimese relvarahu 8. aprillil. Esialgu kaheks nädalaks sõlmitud kokkulepe muudeti 21. aprillil USA presidendi Donald Trumpi otsusega tähtajatuks. Turg reageeris sellele viivitamatult: ICE Endex TTF-i lähima kuu futuur hind langes ühe päevaga ligikaudu 15%, kukkudes üle 50 euro/MWh tasemelt. See näitas selgelt, et hinnakujundust mõjutasid eelkõige geopoliitilised arengud, mitte tavapärased turufundamendid.

Relvarahu püsis siiski ebakindlana. Aprilli ja mai jooksul rikkusid mõlemad konfliktiosalised kokkulepet korduvalt, mistõttu jäi TTF-hindadesse kogu kvartali vältel märkimisväärne geopoliitiline riskipreemia.

17. juunil saavutati märksa olulisem diplomaatiline läbimurre, kui USA ja Iraan allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk oli lõpetada sõjategevus ja taastada laevaliiklus Hormuzi väinas. Samuti lepiti kokku 60-päevane läbirääkimisperiood keerulisemate küsimuste lahendamiseks, sealhulgas Iraani tuumaprogrammi, Hormuzi väina haldamise ning ligikaudu 6 miljardi USA dollari ulatuses külmutatud Iraani varade vabastamise osas.

Turud tõlgendasid seda seni kõige usutavama sammuna kestliku lahenduse suunas. Selle tulemusel langes TTF-i hind suure osa juunist, kuna turuosalised hakkasid arvestama Katari LNG-ekspordi järkjärgulise normaliseerumise võimalusega.

Optimism osutus siiski lühiajaliseks. 7.–8. juulil ründas Iraan Hormuzi väinas kolme kaubalaeva ja ühte Katari LNG-tankerit. USA vastas ulatuslike õhulöökidega ligi 80–90 sihtmärgi pihta Iraanis ning tühistas sanktsioonierandi, mis võimaldas Iraani nafta eksporti. NATO tippkohtumisel Ankaras teatas president Trump, et relvarahu on lõppenud, jättes samas avatuks diplomaatiliste läbirääkimiste võimaluse.

Iraan reageeris omakorda rünnakutega USA-ga seotud objektide vastu Bahreinis ja Kuveidis. Selle tulemusena tõusis TTF-i lähima kuu futuuri hind taas 50 euro/MWh lähedale (vt joonis 1). Raporti koostamise hetkeks on konflikti edasine areng endiselt ebaselge.

2026. aasta teises kvartalis kujunes ICE Endex TTF-i lähima kuu lepingu keskmiseks hinnaks 45,64 eurot/MWh. Augusti 2026 tarnekuu forward-lepingud sulgusid 30. juunil tasemel 43,44 eurot/MWh.

TTF-i hinnakõver liikus märtsis 2026. aasta tarneperioodide osas backwardation-struktuuri, kus iga järgnev tarnekuu on eelmisest odavam. Selline turustruktuur püsib ka praegu (vt joonis 2). Eriti järsk hinnalangus on nähtav märtsi 2027 ja aprilli 2027 lepingute vahel, mille järel jätkub backwardation kogu ülejäänud 2027. aasta ulatuses.

 

Euroopa gaasihoidlad: aeglane ja struktuurilt keeruline täitmisperiood

Euroopa alustas teist kvartalit nõrgast positsioonist. Esimese kvartali lõpuks langes gaasihoidlate täituvus alla 30%, mis oli viimaste aastate üks madalamaid tasemeid täitmisperioodi alguses.

Peamine küsimus oli, kas täitmishooaeg võimaldab tekkinud mahajäämuse kiiresti tasa teha. Senised tulemused viitavad pigem vastupidisele.

Kuigi täituvus kasvas juuni lõpuks ligi 50%-ni, jääb Euroopa Liidu keskmine tase endiselt umbes 15 protsendipunkti võrra alla nii eelmise aasta samale perioodile kui ka viie aasta hooajalisele keskmisele (vt joonis 3).

Analüütikute hinnangul jääb hoidlate täituvus sügise lõpuks tõenäoliselt vahemikku 75–78%. Leebema talve korral oleks see piisav, kuid külmemate ilmastikutingimuste puhul tähendaks see oluliselt väiksemat varustuskindluse puhvrit.

Hoiustamise majanduslikud eeldused ei ole võrreldes esimese kvartaliga paranenud. TTF-i hinnakõver on püsinud suure osa kvartalist backwardation’is, mis tähendab, et suvekuude gaas on kallim kui talvekuude gaas (vt joonis 4). Tavapäraselt peaks olukord olema vastupidine, et motiveerida turuosalisi gaasi suvel hoidlatesse koguma ja talvel müüma.

Seetõttu on turupõhine stiimul hoidlate täitmiseks piiratud ning täitmiskoormus kandub järjest enam poliitikameetmete kanda. Itaalia on jätkanud toetusskeemiga, mis kompenseerib turuosalistele negatiivset suve-talv hinnavahet. Saksamaa, millel on Loode-Euroopa gaasisüsteemis keskne roll ning suurim struktuurne hoiustamisrisk, ei ole seni otseseid toetusmeetmeid rakendanud.

Täiendavat survet avaldavad kaks olulist tegurit.

Esiteks taastuvad Katari LNG-tarned aeglaselt, mistõttu ei saa Euroopa veel arvestada sõjaeelsete tarnevoogude täieliku taastumisega.

Teiseks suurendavad juuni ja juuli kuumalained gaasinõudlust ajal, mil võimalikult suur osa imporditavatest LNG-lastidest peaks ideaalis jõudma hoidlatesse.

Backwardation’is hinnastruktuur, osaliselt taastunud LNG-tarnevõimekus ning kuumast ilmast tingitud elektritootmise kasvav gaasinõudlus tähendavad, et hoidlate täitmine edeneb küll stabiilselt, kuid jääb soovitud tasemest jätkuvalt maha ajal, mil küttehooaja alguseni on jäänud vähem kui neli kuud.

 

Konkurents LNG-lastide pärast tiheneb

Kui esimene kvartal tõi kaasa ülemaailmse LNG-pakkumise järsu vähenemise, siis teises kvartalis kerkis esile küsimus, milline piirkond võtab puudujäägi enda kanda. Seni on suurima mõju kandnud Euroopa.

Paljud LNG-lastid, mis tavapäraselt oleksid suundunud Euroopasse, on ümber suunatud Aasia turgudele või piirkondlikeks tarneteks Pärsia lahe piirkonnas. Kuna Katari LNG-ekspordi taastumine on olnud aeglane, on enim kannatanud just Euroopa, mille tarneportfell põhineb suuremas ulatuses lühiajalistel ostudel ning spot-turul.

Aasia spot-turu LNG-nõudlus tõusis juunis viie kuu kõrgeimale tasemele. Kasvu vedasid Jaapani kuumalained ning Hiina tööstussektori aktiivsuse taastumine. Euroopa jaoks tähendab see otsest konkurentsi iga vabalt kättesaadava LNG-lasti pärast. Aasia ja Euroopa vaheline hinnavahe püsib – oluline tegur, suunates paindlikke LNG-koguseid sinna, kus ostjad on valmis maksma kõrgemat hinda.

Sarnane surve avaldus ka Euroopa siseturul.

Mai lõpus alanud kuumalaine ning alates 17. juunist veelgi tugevam kuumaperiood tõid Prantsusmaal kaasa rekordilised temperatuurid. Pariisis mõõdeti 40,9 °C ning Saksamaal ületas temperatuur kohati 41 °C.

Jahutusvajadusest tingitud elektrinõudlus kasvas järsult. Eurelectricu andmetel tõusis Prantsusmaa päevane elektritarbimine kahe nädalaga ligi 20%. Samal ajal vähenes tuuleenergia tootmine ning EDF pidi kõrgete veetemperatuuride tõttu piirama tuumaelektrijaamade koormust.

Sellistes tingimustes suurenes märgatavalt gaasi- ja söeküttel põhineva elektritootmise roll.

Selle tulemusena suunati üha suurem osa Euroopa gaasitarbimisest elektritootmisse, mitte gaasihoidlate täitmisse. Aasia tugev LNG-nõudlus ja Euroopa kuumalainetest tingitud lisatarbimine avaldasid samaaegselt survet piiratud LNG-pakkumisele, süvendades hoidlate täitmise aeglustumist.

 

III kvartali väljavaade: täitmisperiood jõuab kriitilisse faasi uue konfliktiohu tingimustes

Kolmandasse kvartalisse siseneb Euroopa gaasiturg olukorras, kus hoidlate täituvus jääb märgatavalt alla nii eelmise aasta tasemele kui ka viie aasta keskmisele. Samal ajal on täitmismäär jätkuvalt madalam kui tempo, mis oleks vajalik Euroopa Liidu 80% täituvuseesmärgi saavutamiseks.

Lähiaja suurimaks riskiks jääb USA ja Iraani konflikti uus võimalik eskalatsioon. Raporti valmimise ajal jätkuvad mõlemapoolsed sõjalised vasturünnakud ning võimalikud arengustsenaariumid ulatuvad uuest diplomaatilisest pingelõdvendusest kuni ulatuslikuma sõjalise konflikti taastumiseni, mis võiks veelgi edasi lükata Katari LNG-ekspordi taastumise sõjaeelsetele tasemetele.

Gaasihoidlate vaates on olukord pingeline, kuid jätkuvalt hallatav. Piisava täituvuse saavutamine enne talve on võimalik juhul, kui juulis ja augustis täitmismäär märkimisväärselt kiireneb. Tõenäoliselt eeldab see siiski täiendavaid riiklikke toetusmeetmeid, kuna turupõhine hinnasignaal ei toeta hoiustamist piisaval määral.

Nõudluspoolel jätkavad Aasia kõrged temperatuurid ja Hiina tööstuse taastumine tõenäoliselt survet LNG-turule, hoides JKM-hinnataseme tugevana ja säilitades konkurentsi paindlike LNG-lastide pärast. Kui Euroopas korduvad tänavused äärmuslikud kuumalained, suunatakse täiendavaid gaasikoguseid taas elektritootmisse, mis omakorda aeglustab hoidlate täitumist.

Kokkuvõttes sõltub Euroopa gaasituru areng kolmandas kvartalis vähem piirkondlikest fundamentaalnäitajatest ja rohkem kolmest võtmetegurist: Lähis-Ida geopoliitilisest olukorrast, Aasia LNG-nõudluse tugevusest ning ilmastikust tingitud elektritootmise gaasinõudlusest.

Volatiilsus püsib tõenäoliselt kõrge ning lõplik hinnang Euroopa valmisolekule eelseisvaks talveks kujuneb alles kolmanda kvartali lõpus.

---

See turuülevaade on tehtud informatiivsel eesmärgil. Meie eesmärk on koguda heas usus erinevatest allikatest kõige olulisemad andmed, kuid analüüsi ei tohiks käsitleda kui nõuannet ega võtta ainsaks tegevuse aluseks.